esmaspäev, 30. september 2013

From Rivera's Groove Box #39: Faithless - Crazy English Summer

CD riiuleid koristades avastasin, et olen niipalju head muusikat täielikult ära unustanud, nagu näiteks Faithless'i 'Outrospective'. Mäletan, et see plaat nõudis tükk aega tähelepanu kuniks rohkem meeldima hakkas, kasvas peale niimoodi vaikselt. Eriti meeldis laul nimega 'Crazy English Summer', sisse lauldud Zoe Johnstoni poolt, kes tuntud oma koostöö poolt deep house kollektiivi Neon Heights'iga. Zoe vokaalid on midagi erilist - tõsiselt, väga võimekad ja omapärased (vaata ka laulu 'Are We Thru' http://www.youtube.com/watch?v=GsqIvzGn5CM).

Kuigi laul on suvest, meenutab see mulle veidral kombel hoopis sügist. 


reede, 27. september 2013

From Rivera's Groove Box #38: The Isley Brothers - Between The Sheets



'Between The Sheets' on suurepärane näide sellest, kuidas üks musikaalne grupp pidi muutma enda stiili, et uuel muusikamaastikul ellu jääda. Klassikaline soul ja r&b bänd The Isley Brothers (kõik liikmed olid vennad) muutis ümber enda mängutaktika 80-ndate popmuusikas - traditsiooniline live heli asendus trummimasinate ja süntesaatoritega. Klassikaline bänditegemine vahetus välja stuudios kokku pandud muusikale. Muusikat oli võimalik laval järgi mängida bändiga, aga stuudios lindistati kõik kokku samm sammult, niikaua kuni kõik kõlas lihvitult. Tegelikult kõige parem asi 'Between The Sheets' loo puhul on see, et see kõlab väga tänapäevaselt, võiks öelda, et selle loo heli on nüüdse r&b eelkäijaks, ja kindlasti 90-ndate new jack swing prototüübiks (new jack swing oli 90-ndate uus soul ja r&b saund mis nüüdseks hääbunud). 

Mina kuulsin 'Between The Sheets' lugu esimest korda Grand Theft Auto: San Andreas arvutimängus kus see lugu oli George Clintoni raadiosaates 'Bounce FM'. Mäletan, et kui seda lugu esimest korda kuulsin, mõtlesin mis see kaasaegne r&b lugu vanemate funk ja disko lugude vahel teeb, aga nojah, lugu ise on hoopis 1983. aastast.

All hail to GTA, bringing back the good and forgotten music to the masses since 2002.

teisipäev, 24. september 2013

From Rivera's Groove Box #37: Holden & Thompson - Nothing (Silver City Remix)

Everytime I look at this pillow, I think it reflects my life and almost every major decision I've done. I'm always having regrets and often think how things would have gone if I'd chosen different paths. But I guess everyone feels like this sometimes.

The picture this pillowcase features is done by the artist Roy Lichtenstein and his works have become a staple of American pop culture.

I was given this as a gift and I love it!

Todays choonage is Holden & Thompson's 'Nothing'. It was a progressive house-borderline trance crossover hit and it featured some great house music remixes from Silver City, Laid and the MYNC project. My favourite is probably the Silver City remix, but I remember the Laid mixes being a favourite pick of DJ Lottie. Lottie was my hero and everything she played I tried to track down. Her mixing style and the sound she used to champion (that crazy undergound house sound with hints of tech, funk and deepness) is still a big influence for me.



- Täna tundisn, et kirjutaks inglise keeles, sest why the f*ck not

reede, 20. september 2013

From Rivera's Groove Box #36: Hi-Fi Mike - Stereo Flava (Lum's Original Flava)



♫ Pew!

♫ Pew!

♫ Pew!

♫ Pew!

Chris Lum'i remix 'Stereo Flava'st on kas kohene armastus või instant dislike. Muidu pehmes soulful ja vokaalirikkas deep house loos kõlab meeldivalt närviajavalt korduv piiksuv heli, mis läheb muudkui edasi ja edasi kuni loo lõpuni välja. Seda on raske seletada, miks see mõne arvates on väga lahe, ja miks mõne arvates on see nõme ja rikub ära terve loo. See on sama keiss mis kunagi kuulajaid Daft Punk'i 'Burnin' puhul kahte leeri ajas: produtsendid, helidisainerid, muusikud, circuit bender'id ja analoog helitehnika friigid arvavad, et tegemist on kõige ägedama asjaga ja kõik teised normaalsed inimesed ei nõustu. Enamasti.

teisipäev, 17. september 2013

From Rivera's Groove Box #35: Dina Vass - The Love I Have For You (Full Intention Classic Mix)



'The love I have for you is so deep I think of you in my sleep'

Palun, ühed parimad laulusõnad mis mõnes soulful house laulus kunagi kõlanud! Kreeklanna Dina Vassi laul on üks väheseid soulful house lugusid mis mulle siiamaani meeldib ja kõlab minu arust ikka veel värskelt. Ma arvan, et põhjus on selles, et lugu ise on väga klassikalise disko kõlaga, kuigi tuli väla 2001. aastal. Samas, house ongi ju uuestisündinud disko! Selle loo meloodia ja 'umma-umma-umma' mõmisev refrään on võetud ühest kreeka rahvalaulust. Ühtlasi arvan, et tegemist on ühe parima house lauluga tantsimiseks. Mäletan omal ajal Kanal 2'st austraallaste telesaadet, kus remonditi vanas majas neli korterit võidu peale. Ühes osas oli üks tüdruk nii tüdinud remonditöödest, et otsustas ennast natukene välja elada - ta pani stereos mängima selle loo ja siis tantsis ja hüppas, tantsis ja hüppas ja naeris... seda oli kohe tore vaadata!

pühapäev, 15. september 2013

Muscle Cars & Rock 'n' Roll

Hobiautode hooaja lõpetamine Paide Vallimäel


Ilusad autod toodi vaatamiseks kodukandi lähedale, oleks olnud rumalus neid mitte uudistama minna - mulle meeldivad autod, eriti klassikalised ameerika muskelautosid, mida aga antud üritusel oli vaid käputäis. Nagu ma juba ette aimasin, olid enamus mikrobussid-vanid, koledad kandilised 70-80ndate masinad, modernsemad muskelautod ja 50-ndate uhked kruiserid. Tõelisi haruldusi ei olnud, aga ega neid eestis eriti ei leidu ka. Järgnevalt siis kuus minu lemmikut sellelt autode kogunemiselt ja kuus rokenrolli lugu mis neid autosid kirjeldaks!

Chevrolet Corvette C6

Corvette'id on iga aastakäiguga läinud järjest ilusamaks ja 2005. aastal saabunud C6 seeria oli esimene kus tutvustati lahtiseid esitulesid klapptulede asemel. Väga sportliku ja voolujoonelise kerega - Corvette on jäänud sellisele disainile praeguse ajani truuks tehes vaid üksikuid muudatusi. Tõenäoliselt pedaali tallates võimeline sõitma vägagi kiiresti!

Rokenroll lugu mis seda autot kõige paremini kirjeldab - The Monsters 'Speed Racer':



1974 Dodge Charger

1971-1974 aastatel toodetud Chargerid ei ole nii populaarsed kui varasemad, eriti 1969. aasta väljalasked, aga neil on enda võlu - hästi hoitud isendid näevad eriti ässad välja. Teatud värvikombinatsioonid, nagu näiteks roheline ja kollane ning hoolikalt valitud aksessuaarid võivad sellele masinale anda vägagi efektse välimuse. Antud isendil olid keretööd võrdlemisi heas korras, aga tõenäoliselt on masinal veel restaureerimistöid teha, sest puudusid sildid-märgid, iluliistud ja olid mõned pisikriimud-vead. Pruuni värvi võiks mõne metsikuma vastu välja vahetada.

Rokenroll lugu mis seda autot kõige paremini kirjeldab - Link Wray & The Wraymen 'Rumble':



1975 Ford Maverick

Üpris vihase välimusega Maverick, muskliautode hiilgeaeg oli hakanud vaikselt lõpule jõudma kui see mudel ilmus. Maverick oli tollal mõeldud odavautona ja ta müüs seetõttu päris hästi. Kuigi ta on võrreldav Mustangiga, ei ole Maverick muutunud muskliautode entusiasistide seas populaarseks valikuks. Fastback stiilis taguots ja viisakas välimus peaks andma custom ehitajatele palju huvitavaid ideid ja modifitseerimise võimalusi.

Rokenroll lugu mis seda autot kõige paremini kirjeldab - Guana Batz 'No Particular Place To Go':



1975 Plymouth Duster

Plymouth'i odav versioon muskelautost, konkurent Ford Maverick'ule, aga selle vahega, et Dusterit hinnatakse muskelautode fännide seas küllaltki kõrgelt. Dusterid olid eelkõige mõeldud ralliautodeks kruusa- ja dirt-träkkidele, neid oli kerge hooldada ja neid sai hõlpsasti ümber ehitada ja tuunida võimsamaks. Populaarne valik algajatele muskelautode ehitajatele. Näitusel oleval autol oli detailidele rõhku pandud, ka originaalkleepsud tolmupilve tornaadoga olid olemas.

Rokenroll lugu mis seda autot kõige paremini kirjeldab - Koffin Kats 'V8 Nightmare':



1977 Chevrolet Camaro

Efektse esi- ja tagaspoileriga Camaro, mis andsid autole üpris agressiivse välimuse. Värvivalik on autol hea, kuid see oli kuidagi liiga tuhm. Vajaks head värvi sära taastavat poleerimistööd? Kes teab. Mina lisaksin sellele autole rallitriibud, valget või musta värvi ja säravamad valuveljed.



Rokenroll lugu mis seda autot kõige paremini kirjeldab - Breakout 'Tornado':



1966 Ford Mustang

Ah, klassikaline Mustang. Väga hästi restaureeritud, väga puhas ja särav. Kõige legendaarsem muskelauto läbi aegade. Minu isiklikud lemmikud on muidu 1971-1973 aasta Fastbackid ja Bossid (sest nad näevad välja nii ägedad ja neil on itaallaste sportlik disain) aga klassikaline disain on ikkagi ajatu.




Rokenroll lugu mis seda autot kõige paremini kirjeldab - Road Runnah 'Road Runners':

reede, 13. september 2013

Morning Tea Delights #1

Hommikuse rohelise tee kõrvale sai saateks valitud plaadiriiulist Gerry Mulligani ja Chet Bakeri koosmängitud kompositsioon nimega 'Song For An Unfinished Lady' live-versioon Carnegie Hall kontserdilt:



'Мелодия' 1983. aasta vinüülilt, mis sai soetatud Tartust, ülikooli raamatukogu kõrval asuvast Tiigi antikvariaadist. Džässmuusika coolness avaldub vinüüli pealt kõige ehedamini - aga see on vaid minu arvamus. Kui nõel oli jõudnud plaadi lõppu, oli veel natukene teed tassi sees, ja käsi ulatus kõige lähima seitsmetollise poole, milleks oli Eurythmics'i singel 'Sex Crime' ja sai valitud B-pool 'I Did It Just The Same':



Plaat leitud ühest Tampere kirbukalt - jah, ma olen igal võimalusel crate digger, aga mitte nagu hip-hop kommuunis sämplite pärast, vaid ikka lootuse pärast, et ehk leiab midagi eriti ägedat. Ja äge see plaat ongi - tänu sellele sain teada, et Eurythmics tegi 1984. aasta filmile, ahem, '1984' (George Orwelli raamatu adaptsioon) saundträki, mis aga filmis lõpuks peaaegu üldse ei kõlanudki, sest produtsendid arvasid seda lihtsalt mitte sobivaks. See 'alternatiivne' soundtrack on saanud omamoodi kultuse osaks, osad kiidavad seda taevani ja nimetavad seda omal ajal valesti arusaadud klassikuks, mõned aga peavad seda ebavajalikuks etapiks Eurythmic'si diskograafias. Igatahes Annie Lennoxi soul-muusikast mõjutatud vokaal selles loos on tõeline killer.

From Rivera's Groove Box #34: Gunnar Graps And Magnetic Band - Odüsseuse Eksirännakud


Pärast hommikust rohelist teed läksin plaadiriiuli poole ja korrastasin enda 'Мелодия' sektsiooni. Palju eesti muusikat, mõned vene kangelased, tundmatud nõukogude-sovieti bloki bändid, üksikud lääne esitajad keda arvati piisavalt sündsaks meie rahvale tutvustamiseks... Sõrmede vahele jäi Gunnar Grapsi & Magnetic Band'i 'Roosid Papale'. Ma ei kuula eriti palju eesti muusikat, see on tõesti mu nõrgimaid külgi muusika tundmise valdkonnas, aga kui peaksin nimetama enda lemmikuma eestikeelse laulu, oleks see just Grapsi (algselt lindistatud bändi Ornament poolt) 'Odüsseuse Eksirännakud'. 

Plaadi 'Roosid Papale' leidsin paar aastat tagasi maalt ühe kapi taga koristamise käigus. Kuidas see küll sinna sattunud oli, ma ei ole kindel. On mälestused kuidas kunagi sai õdede ja tädipojaga ilusal sügispäeval õues puulehti riisutud, saateks mängis Grapsi plaat 'Põlemine' lakast leitud vana grammofoni pealt - sellised hullud lapsed me juba kord olime! Aga 'Põlemine' sai ilusti tagasi plaadiriiulile toodud. Igatahes 'Roosid Papale' plaadi leidmise puhul oli mul eriti hea meel plaadil leiduva 'Odüsseuse Eksirännakud' üle. See laul ja see kuidas see on kokku mängitud on lihtsalt imeline! Graps ja temaga koos töötanud muusikud olid geeniused - see rokikas džäss-fusion lugu oli ju sisse mängitud sovietiaegsete instrumentidega, kuigi kuidas selleaegsel lindistusel rhodese klaver kõlas, on ikka tõeline ulme. Olen kuulnud jutte kuidas eesti muusikud tollal müüsid maha terve korteri Tallinnas, et saaks osta seda elektroonilist klaverit või mõnda muud lääne pilli. Hullumeelne, mida kõike on tehtud armastusest muusika vastu!

Minu koopia sellest plaadist on natuke kannatada saanud. Nühkides plaati taanis toodetud AM spetsiaalse puhastusvedelikuga sai plaadi gruuvid nii puhtaks, et plaat on kuulatav, kuigi mõningate popsude ja krapsudega. Enne kui jõudsin enda lemmiklooni, kuulasin läbi ka laulu nimega 'Meie Teisikud' ja mulle tuli suureks üllatuseks, et Graps ja bänd on loo sisse pannud tribüüdiks Led Zeppelini kurikuulsa teremiini ja Robert Palmeri ähkimise koha loost 'Whole Lotta Love'.


Mind blown.

pühapäev, 8. september 2013

From Rivera's Groove Box #33: Tanl Mtslu - From Chicago To Detroit



:shameless self-plug: shameless self-plug: shameless self-plug:

Veidi omaloomingut, 'arvutimuusika' - kodus, täielikult arvuti taga tehtud, lootusetult aegunud DAW (digital audio workstation ehk rahvakeeles muusika tegemise programm) programmiga FL Studio. Ei ole uhket stuudiot ega toatäis süntesaatoreid ja helitehnikat, vabandust kui murran vaimusilmas tekkinud kodumuusiku kujundi illusiooni. Muidugi mulle meeldiks teha muusikat ehtsa rauaga, mulle üldiselt meeldivad muusikainstrumendid ja helitehnika. Lihtsalt, hetkel ei ole vahendeid, et teha seda muusikat mis mulle meeldib reaalsete muusikainstrumentidega. Samas, võib-olla ongi parem, kui ehtsat kola ei ole - kui huvi muusika tegemise vastu raugeb, ei oleks nii kahju kui asjad seisma jääksid. Selles mõttes on muusikaprogrammid ja virtuaalsed instrumendid mugavamad kasutada. Teisest küljest, niikaua kui ei pane kätt külge füüsilise kujuga pillidele, ei saa ükski produtsent ennast ealeski muusikuks nimetada. Aga ega ma ei ole seda kunagi teinud ka. Ma olen ainult tõsine muusika huviline.

Mõtlen vahest, et miks üldse proovisin ise midagi muusikale enam-vähem sarnast luua? Põhjuseid on palju. Kindlasti oli huvi selle vastu - olen loominguline inimene ja mul on alati lennukad ideed igasuguste asjade suhtes. Miks siis mitte väljendada ennast läbi helide loomise kunsti. Tahtsin õppida tundma enda lemmikmuusika žanri, house muusikat, paremini. Püüdes luua ise seda muusikat, õppisin selle kohta palju uut mida ma enne ei tajunud - näiteks seda, et house muusika komponeerimisel on teatud reeglid millest on soovitatav kinni hoida. Veel üheks põhjuseks, miks proovisin ise muusikat luua, oli see, et ma ei olnud enam rahul uuema elektroonilise tantsumuusikaga. Kõik tundus olevat nii igav! Mis siis muud üle jäi - kus viga näed laita, seal mine ja aita! 

Arvasin tõesti, et olen paremaks suuteline, kui enamik avaldatavast klubimuusika käkkidest. Mõnes mõttes on mul õigus olnud - vastukaja on olnud hea. Kriitika on olnud konstruktiivne. Põhiviga tundub olevat see, et ma ei ole muusik ja ei tunne muusikateooriat ega komponeerimise põhialuseid, ega ka noote piisavalt hästi, et välja tulla millegiga tõeliselt üle mõistuse ägedaga. Meloodiad jäävad lahjaks - liiga tagasihoidlikud, ei ole piisavalt välja ehitatud. Vabanduseks võin vaid öelda, et paljudel teistel arvutimuusikutel on palju monotoonsemad ja repetiivsemad muusikapalad. Kokkuvõtvalt ütlen, et seni olen teinud muusikat ainult sellepärast, et ma seda armastan. See on minu ood, austusavaldus muusikale, minu tõelisele muusale. Ja kavatsen talle teha kummardusi ka edaspidi, kui jätkuks ainult aega, sest muusika tegemine on üks kõige aeganõudvamaid tegevusi mida hobina pidada!

Lugu ise on acid house stiilis, võib märgata kergeid mõjutusi klassikalisest Chicago ja Detroit haussist. Vastukaja soundcloud'is on olnud üllatavalt positiivne. Loo teine pool kõlab nii teistmoodi sellepärast, et esimene pool sai tehtud kevadel, enne heinategu ja teine pool lõpetatud pea kaks ja pool kuud hiljem, nüüd varasügisel!

Kes ei ole kunagi acid house'i kuulanud, siis neil võib tekkida migreen nende pinisevate TB-303 süntesaatori helide vastu, kuulake parem Patrice Rushen'it, tõeliselt andekat muusikut selle jura asemel siin:




laupäev, 7. september 2013

From Rivera's Groove Box #32: Azymuth - Jazz Carnival

Kuidas ära tabada millisesse žanri mingi lugu langeb? Kui on tegemist väga žanripõhise stiilipuhta muusikaga, siis on see ülesanne väga lihtne. Eriti kerge on identifitseerida neid lugusid mis ei julge murda enda žanri piiridest välja ja jäävad seetõttu enda žanri reeglite range järgimise tõttu ideeliselt vägagi piiratuks. Ühe sõnaga - igavad! Eks kõige paremad muusikapalad on tihti peale need lood mis laenavad mõjutusi mitmetest teistest žanridest - niimoodi on võimalik muusikaliselt edasi areneda ja võib-olla panna aluse mõnele uuele alažanrile!

Kas on üldse oluline jagada neid eriti raskelt kategoriseeritavaid bände, laule ja muusikat kindlatesse žanridesse? Einoh, muidugi ei ole see väga oluline... ah, keda me lollitame! Meile melomaanidele meeldib seda lausa fanaatiliselt teha! Aga vahest on keeruline, lausa võimatu panna mõnda lugu mingite kindlate piiride vahele.

Võtame näiteks Azymuth'i 'Jazz Carnival'i: 

Tegemist on jazz-funk looga. Aga kas ikka on? Peab ju olema, Azymuth on ju jazz-funk bänd! 'Jazz Carnival' oli väga populaarne 70-ndate lõpu ja 80-ndate algusaastate maa-aluste diskoteekide hitt - kas see teeb sellest loost diskoloo? Olen näinud seda lugu toodud näitena varasest Hi-NRG muusikažanrist. Ei ole võimalik! See on ju... džäss! Aga oma kiire tempoga ja süntesaatoritega omab ta ka Hi-NRG elemente. See muudab 'Jazz Carnival'i diskokaks küll. Kas see lugu võiks olla üks jazz-fusion väljendusviisidest? Minu sisemine vaist ütleb, et 'Jazz Carnival' on jazz-funk lugu, mille eriline segu brasiilia-ladina rütmidest, elektroonilistest süntesaatoritest, jazz-fusion mõtteviisist ja diskomuusika elementidest on teinud sellest loost tantsumuusika klassiku. Seda lugu on nimetatud ka üheks proto-house looks, ehk house-muusika üheks varaseks inspiratsiooniks. 'Jazz Carnival' on võib-olla tõesti žanrilt jazz-funk lugu, aga me ei saa selles liiga kindlad olla - see on lihtsalt liiga hea, et olla ainult üks asi.

neljapäev, 5. september 2013

From Rivera's Groove Box #31: Animotion - Obsession



Mainisin seda lugu korra juunikuu blogis 'History Of House Music: Hi-Energy & Italo Disco' - aga arvan, et see lugu väärib eraldi sissekannet! Algselt ilmus 'Obsession' laulukirjutajate Holly Knight ja Michael Des Barres sulest, kes kirjutasid ja laulsid selle sisse filmile 'A Night In Heaven', kuid seda ei pannud keegi tollal tähelegi. Suurima tõenäosusega sellepärast, et loo esitamisel puudus särtsakus. Animotion võttis selle materjali kätte ja laulis selle aga 80-ndate meeldejäävamaks tantsulooks (ühtlasi ka nende ainus hitt). Laul langeb žanrilt New Wave sündipopi alla, aga omab ka Hi-Energy elemente - ei ole vale ka öelda, et tegemist võiks olla ühe proto-house looga, sest ilmumisaeg langeb esimeste Chicago house lugude perioodi. Igatahes DJ Sneak jumaldab seda lugu - ühest vanast Muzik ajakirjast on tal selle loo kohta öelda järgmist: 'järjekordne 80-ndate lugu mis pakitseb emotsioonidest ja mida võib mängida igal peol. Kõik teavad ja armastavad seda laulu. Meenutab oma olemuselt Yazoo lugusid. Paljud moe-šoud kasutavad seda lugu' (Do Us A Tape, DJ Sneak, Muzik 2003 veebruar)

Ah, kõrvalmärkusena - Animotioni lauljanna on tegelikult ilus naine, kuigi tal on videos vilets meik ja halb soeng mis jätab tema suured kõrvad liialt esiplaanile. Aga tumeda parukaga Cleopatra rollis on ta see eest palju parema välimusega. Ja muidugi suureks plussiks hea keha ja kenad bijongad.

esmaspäev, 2. september 2013

From Rivera's Groove Box #30: White Lotus Society - Space Cadillac (John Larner's Sunday Drive Mix)



Oleks mul küll enda isiklik Kosmose Cadillac. Kosmose Cadillac - noh, nagu tavaline 1959. aasta Cadillac Eldorado, oma tiivulise taguotsaga, kuldset värvi, ainult selle eripäraga, et ta oleks võimeline avakosmosesse edasi ja tagasi lendama. Hüppaks istmesse, kinnitaks turvavöö, süüde käima, käik sisse ja start! Teeks tiiru meie päikesesüsteemile peale, sest miks ka mitte? Läheks mängiks golfi Merkuuri peal, sealsed tasased väljad peaksid selleks sobima. Tšekiks Veenuse kuumi beibesid - tiitel 'Päikesesüsteemi kuumim planeet' peab ju kuidagi ennast ära õigustama. Otsejoones edasi Marsile, paneks Curiosity kaamera ette paar kummist mänguämblikku. Niisama, pulli pärast. Sõidaks läbi asteroidide vöö ja püüaks siis mõne paraja suurusega kivikamaka kinni ja topiks pagasnikusse meeneks. Vaataks üle Jupiteri tohutu mittekunagivaibuva igavese keeristormi, teeks mõned pildid. Korjaks jääkuubikuid joogi sisse Saturni jäätükkidest koosnevatest rõngastest. Uraanil laseks välja Kosmose Cadillaci masti ja purjed ja naudiks kuni 900 km/h tuuleiile. Purje abil saab vajaliku kiiruse, et jõuda Neptuunini ja imetleda tema ookeanisinist värvikuma. Järgneb pikk sõit pimedale Pluutole, kus kuuldavasti toimuvad päikesesüsteemi kõige vingemad reivid. Mis iganes ka ei juhtu, peab vaatama ette, et mitte väljuda Päikesesüsteemi piirialadest, sest seal ei leidu ühtegi tanklat kus saaks Kosmose Cadillaci tankida - et jõuda ohutult tagasi maale muidugi.